Sügis hiilib ligi

vaikselt. Osad õunad on juba valmis, kasvuhoonest saab juba saaki tükk aega.
Esimese aasta kohta oli päris eduaks see kasvatamine.
Suvi läks kiiresti, maru palav oli, lilled õitsesid nii kiiresti ära, et ei jõudnud silmagi pilgutada. Praegu veel viimased floksid ja päevaliiliad õitsevad, punane siilikübar ka. Öökülma pole vist veel olnud, kukeharjade õied pole lahti läinud veel.

Meil võeti mets maha aia taga, elame nüüd seal nagu põllupeal. Kui hästi läheb siis jägmine aasta saab aia juba 1000 ruutu suuremaks teha. Aga ma siis istutan seal, nagu segane. Saan oma aiamaad suurendada kohe korralikult ja üldse saan natsa muudmoodi asju hakata sättima.

Kiviktaimla mis ma tegin, seal on taimed ka ilusti kosunud. Loodetavasti juba järgmisel suvel saan asja ilusaks, nii et rohima ka ei pea enam.

Panen siia mõne pildi oma kasvuhoonesaagist.

Minge metsa seenele:)

Kasvuhoone und kiviktaimla

Pidin teile kirjutama kasvuhoonest. Kasvhoone on mu ammune unistus. Ja lõpuks ta mul on. 2010 kevadest. Ostsin raami ühe tädi käest. Klaasid olid meil omal olemas ja nädal läks selle püstitamiseks. Nüüd on tomatitaimedel juba väikesed tomatitibud küljes. Väga lahe on see, et ma saan sügise natuke taimi potti pista ja nad kasvuhoonesse talvitama panna. Kasvuhoones on mul natuke ka paprikataimi ja mõned kurgid. Järgmine aasta kavatsen katsetada veel mõnede maitsetaimedega.

Noh ja kui see äge kasvuhoone sai juba püsti pandud, ei saanud jätta seda esist koledaks. Mida siis teha sellga ma mõtlesin. Ja välja mõtlesin, teen sinna minikiviktaimla. Kaevasin terve päev seda võilillepõldu. Ja õhtuks saigi valmis. Järgmine päev külastasin Tõnu talu puukooli ja taimed said omale uue kodu minu kiviktaimlas. Kiviktaimlas elavad mul nüüd emajuur, seebilill, kukeharjad, nõmm-liivateed, akakapsad ja mägisibulad. Üks nelk kah:) Kui ma sinna veel natuke paekive juurde toon, on tip-top kiviktaimla:)

Head teed teile kullakesed

No nii, läinud meie linnupere. 16. juunil oli esimene tibu pesast väljas ja piiksus teisel korrusel. Reedel, 18. olid juba kõik sinna kolinud. Möllasid ja piiksusid teisel korrusel. Ei jäänud midagi üle kui tuli nad välja aidata. Nüüd on nad kõik läind ja loodan et neil tuleb tore ja vahva elu. Mõned pildi ka nende lahkumisest.
Köögis kus nad elasid meil on nüüd kummaliselt tühjus. Ja enne kus pidi kikivarvukil hiilima, võib täitsa normaalselt käia. Kuidagi tühi tundub maja nüüd....

Endal pold neil sabagi.....

Pere suureneb

Et kõik ausalt ära rääkida siis peab alustama sellest et terve nädal sai Laitses tööd tehtud. Kasvuhoone on olemas.. sellest pikemalt teinekord.
Köögist sai leitud 1 pusa, aga see ei olnud rotipesa, mida me algul arvasime. Pesas oli 4 muna, kahe päeva pärast juba 6. Leid sai leitud 17-20 mai.

Tuvastasime siis ära kes meie riiulisse oma pesa on teinud. Punarind on ta nimi.

Toimus suur uurimine, interneti abiga sai lind tuvastatud ja saime siis teha plaanid kuidas ja kui kaua me suur pere oleme.

2. juunil olid pojad koorunud. Täna st 9. juuni on nad juba parajad suured et pesas jääb neil kitsaks.
Nädal, poolteist veel, siis peaks nad juba ringi tuhisema hakkama meil. Eks siis näeb, kuidas me nad köögist välja saame.

Pilte kah natuke, kuna seal on pime siis pildid pole 5 + päris...

Kevadised aiauudised

No nii, lumi on peaaegu sulanud. Lumikellkesed õitsevad, mõni krookus oli õienupu välja pistnud mullast. Lumeoroos hakkab ka kohe kohe õitsema. Võrkiirised on ka püsti nagu sõdurid. Ja kõige ägedam on see, et kaks sügist tagasi kui me Tiinaga kahepeale ostsime naapoli alpikanni mugula ja tal see kohe kasvama läks ja mina olin veendunud, et minul ei õnnestunud, siis nüüd on 4 lehte näha:) Juhuu.

õnneks on meil suht hästi kõik, kui mujal igalpool uputab ja on loigud, siis meil on aed täitsa kuiv. Mitte ühtegi loiku kuskil pole ja nädalavahetusel saaks juba aiatöid teha.

Minu aiamaal olid käinud kitsed, närinud arooniaoksi, aga õnneks polnud nad siuksed tegelased, kes ainult võtavad. Nad ikka andsid aiamaale hulka pabulaid vastu ka:)

Aknalaual tärkavad juba mais ja dekoratiivkõrvitsad:)

Mõnus

Pildistasin eile läbi akna kuias kaks varest koorisid vastasmaja ees kasvavalt pärnalt oksi. Käib vist äge pesaehitus. Pilt on kehv, kuna puu oli kaugel ja ilm oli udune.

Kevad tuleb mürinal.

Noh või siis juba vihmaga. Õnneks on nüüd hästi sulatanud. Lund on ikka palju vähemaks jäänud. Suvila aias küll on veel täielik talv, aga ülmisel korrusel oli päris soe.
Aknalaual on juba ettekülvitopsid ja Tiit oli meie tomatitaimed juba esimest korda pikeerinud. Eriti tubli.
Isegi lillepoe külmkapipealne on külve täis:)
Kuhu me niimoodi jõuame?

Praegu olen suurel käsitöölainel. Pärlid, pärlid, pärlid.... Panen siia väikse lingi oma pärlimüügipesa kohta kah:) Ja kuna õues veel lilli pole, siis pildiks tänase päeva tegemises olnud organzariidest prossid.
Kui ma selle lehe tegin siis sõber Tanel küsis: Kas sina oledki see hull sealt Helme tänavast?

Mõnusat päikest!

Mis siis teha jälle selle tuisuga...

Noh, ei taha see talv ära minna. Väljas on juba ikka väga valge pikka aega. Panin omale valged kardinad, nüüd tuba ka selline helgem.
Noh ja täna siis jälle tuiskab lund. Ei lähe see talv kuskile veel.
Aga mida siis teha toas?

Ma laenasin Kadrilt viguri nimega esta 2. Kes mäletab veel sellist asja?
Ja esimene hunnik vahvleid ongi valmis. Milline rõõmus lapsepõlve mälestus.

Tegin vahvleid selle retsepti järgi:
100 g margariini või võid
100 g suhkrut
2 muna
1/2 kl piima
150 g jahu
vanilliini
Sulavõi, lahtiklopitud munad, suhkur ja piim ja jahuga segatud vanilliin segada kokku. Lasta seista natuke ja siis küpsetada.
Retsepti järgi tuli mul 16 vahvlit

Retsept ise on pärit raamatust: Valik toiduretsepte, Tallinn 1980
Autorid: M. Eesmaa, A. küüsvek, S. Masso.

Tegelikult on see mu lemmik retseptiraamat läbi aja olnud. Kaaned on sellel ära kulunud, aga sealt saab kõik asjad teada.

Vahvlitest võin veel rääkida seda, et ega need tänapäeva küpsetajad ei tee selliseid õhukesi ja krõbedaid vahvleid. Teevad siukesi paksusid nagu pannkoogid. USA-s käies sai neid San Diego hotellis hommikul ise teha. Ei tea, vahvel peab ikka olema nii nagu ta lapsepõlves oli. Krõbe ja rulli keeratud:)

Kadri on omal aknapeal kasvatanud idusid, mul tuli ka selline iduisu peale, aga need kuramuse idukasvuhooned on nii kallid, et käsi kuidagi et täi sellist raha välja käia.
Midagi peaks välja mõtlema, ega see isu kuskile ei kao.

Igatahes ma ootan juba kevadet pikkisilmi. Seniks aga ei tohi unustada, et meie sulelised sõbrad tahavad ka süüa. Kes on hakanud süüa panema, see peab seda ikka edasi tegema!

Kevad hiilib...

Päike käib juba kõrgelt ja täna oli eriti mõnus soe päikse käes.
Külviaeg läheneb. Paprikad, tomatid, lobeeliad, petuuniad jne. peab nüüd juba ette tegema muidu pärast pole midagi kuskile istutada.

Tiit teeb mulle ka kaks potitomatit ja 1 kibepipra taime. Ülejäänuga saan ise hakkama. Üldiselt ma pole suvelillefänn, nendega on päris palju jamamist ja mul pole aega niipalju.

Kuna mul on kass, siis ma ei saa ka eriti midagi aknalauale külvata. Aga esimesed sammud on tehtud, sibul on pandud vette, et meelitada seal natuke rohelist välja. Ma vaatan veel, võibolla midagi ikka panen kah, eelmine talv see suur külvamine mis oli, see läks kõik aiataha. Seemned olid seemnemaailmast tellitud, ei teagi mis viga oli, kas ise tegin valesti või olid seemned kefad. Igatahes Thompson & Morganist tulnud seemned idanesid kõik ilusti.
Eks siis saab näha, mis ma välja mõtlen.
Tahaks ikka aiamaale ka midagi maha siputada ja kevad ju nii kisub mullas sobrama:)

Noh, kevadeigatsus on küll juba peal.

Vahepeal siin olen käinud Nikerdajates vana mööbli restaureerimist õppimas. Päris põev on olnud ja palju kasulikku ka tehtud.
Seal teisipäeval tuligi jutuks et pean aiablogi, üks kaasnikerdaja siis küsis et millest ma seal kirjutan, kas lehetäidest... Jah millest siis veel, kui isegi lehetäidest ei kirjuta.

Igatahes, kevadeootust Teilegi ja oleme ikka rõõmsad!

Pildil on metsaloomad, kes maiustavad mu sõbranna vana õunapuuosktega...

Talverõõm

Talv on mõnus, eriti sel talvel. Lund on palju ja pakkast ka. Lumi aitab taimedel ju talvituda ja pakane hävitab kahjureid.
Maal oli niipalju lund, et jää või puusasidpidi kinni hange.
Aga ilupõõsastel soovitaks need suured lumemütsid õrnalt maha raputada, et oksi ära ei murraks. Ja õrnal just sellepärast, et külmund varred on kõik rabedada ja liiga rahmides, võivad murduda. Noorte õunapuudel ja muudele metsaloomadele ( kitdes, jänesed) maitsevad puud tuleb hoida tähelpanu all. Et need massuurikad ei näriks koori läbi. Tuleks tüvesid kaitsta, ja need lumehangedel kepslevad jänesed ei näriks oksi ka ära. Lume võiks puu tüve ümbert ära talluda, et hiired, va pisisulid, ei tuleks sinna lume alla maiustama nende puude kallal. Igasugused keraaelupiud ja sammasjad kadakad võiks õrnlt nööriga kokku tõmmata, et mui neid ära ei lamandaks. Aga õrnasti ikka!
Jah, talv on mõnts. Saab igasugu plaane teha ja unistada kevadest. Mõelda, kuda taimed paksu lumevaiba alla rõõmsad on, et ei pea külmetama:)

Olge toredad, talv on muude harrastuste aeg, käsitöö, suusatamine, kelgutamine, lumelinna ehitamine jne.