teisipäev, 27. mai 2008

Tublid tulbid














Tulp Tulipa

Tulpe on mul vanast pererahvast ja muidugi ostsin ma juurde ka üht-teist sügisel. Akonest.
Noh, neid vanu darwin hübriide on vist igas aias, nii ka minu aias.

Aga juurde ostsin ma igasugu madalaid ja mitmeõielisi ja tädisõielisi.

Kui maal ära käin, siis toon pakide sildid kaasa ja saan ka sordid kirja siia panna. Mõtlesin et panen siia pildid ka, et on näha, mis värvi ja fassongi nad mul on.

Tulbid on tegelt toredad, kuigi osad mis pidid olema madalad kasvasid ka suht kõrgeks. Pooled sordid on ära õitsenud, pooled ales täies õies. Mõni alles hakkab õiele värvi näitama.

Kasvavad nad mul igalpool, ka keset muru. Nii et mulla suhtes nad väga nõudlikud ei ole.
Valguse suhtes ka, on nad mul nii põhjapool küljes, kui lõunapool.

Vanu tulpe on pillapalla mööda peenraid laiali, panin neile sildid kaela, et siis mingi ornung saada majja selle tulbimajandusega.

Panin piltidele kuupäevad peale, millal pilt on tehtud, siis hea vaadata millal õitsevad. Samas viitsin ma täna panna siia ainult pooled pildid. Väsisin ära kuidagi...

Nüüd ma võtsin ennast kokku, hakkan natsa täiendama seda siin. Kupäev on muidugi hoopis muu nimelt 28.12.2008:)
1. Johann Strauss
2. Praestans Unicum
3. Darwin hübriid
4. Tagapool Orange Princess, eespool Ancilla
5. Gold West
6. Candy Club
7. tundmatu
8. tundmatu
9. tundmatu
10. Red Riding Hood
11. tundmatu
12. tundmatu
13. tundmatu

Tndmatud on nad selle pärast et nad olid seal enne minu aja-arvamist ja mul pole õrna aimugi nende sordinimedest.

esmaspäev, 26. mai 2008

Totaalne muutumine AIAERI


No nii, nüüd siis sel nädalavahetusel ma siis muutsin ma aeda totaalselt. Tassisin kõik multsi ära peenardesse, istutasin aiakärusse suvelilled ära ja pelleri kõrvale sai superlahe ronitaimede võrestik.

Nendest suvelilledest, mis ma külvasin on enamus tärganud. Nüüd ma ei tea mis selle hunniku lilledega peale hakata.
Mõtlesin et uuel nädalavahetusel ehk on aega, et saan vitstest teha mõne linnupesa kujulised istutusnõud.

Laupäeval ma siis mässasin aias ja pühapäeval ei jaksand ma midagi teha.

Nüüd on vaja Kadri juurest tuua ära humalataimepojad, mis saaks sinna kempsuäärde omale uue kodu.
Algul ma mõtlesin et panen sinna selle püsik-lillherne, aga seda on pea võimatu välja kaevata, kuna juured on tal ilmselt Hiinas.
Nüüd siis ongi praegu seal ainult Türi tädidelt ostetud alpielulõng.

Aediiristel on õienupud väljas ja Türilt saadud madala iirise õis on salaja ära õitsenud. Maasikad õitsevad täie hooga. Pojengid ka näitavad oma suuri õienuppe:)

Pühapäeval ma lõpuks tegin ma Oskari kasvuhoones ka pilte. Pean siia vist tegema suvelillede ja metsalilledekoha, kuhu ma saan veel tarka juttu ja pilte lisada:) On ju tore mõte?

teisipäev, 20. mai 2008

Tulbid kõik said sildid kaela

Täna ma käisin ja panin eelmise pererehva poolt jäetud tulpidele sildid kaela. Vähemalt valgetele ja roosadele. Siis kui õitsemine läbi, ma kaevan na välja ja kuivatan ära ning sügisel saan nad grupitada.
Praegu on nii, et kõik on läbisegi ja igalpool laiali.
Palju on muidugi neid darwin hübriide ka. Aga need lasen olla, seal kus nad tahavad.

Täna ma tõin Calmiast omale kaks uut taime, lobeli upsujuure ( Veratrum lobelianum) ja moosesepõõsa (Dictamnus).
Leidsid nad omale uue kodu pojengipeenras.

Rutuga külvasin herned ja redise maha, salat on muideks juba kattelooriall tärganud.

Ma olen viimasel ajal siia palju lillepilte lisanud ja mitu õhtut seda kirjutades veetnud. Täna ma ei pane siia miskit pilti.

Himaalaja jalgleht



























Himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum

Vat see põnev taim oli mul kunagi Jumindal. Aga ära kadus, nüüd on ta mul jälle ja õunapuu all.
Türi lillelaadalt tõin ta elmine aasta ja tundub et talle selline puuvarjus kasvamine täitsa sobib.
Õit ta veel näidanud pole, ilmselt järgmine aasta on mul see õnn ja rõõm.
Õis tuleb tal sinna lehe keskele, üks valge. Pärast tuleb selline paljude seemnetega munajas vili. Sügisel on need viljad nii lahedad punased.

Ootame siis järgmist aastat.

Õiepilt on tehtud 2009. aasta kevadel. Praegu on mari veel roheline, aga kui valmis saab siis näitan pilti kah:) Niih, praegu on august ja vili on punane.

Laugud





































Laugud Allium

Laugud on minu suured lemmikud. Alates sibulast..;)

Lauke on mul mingi 5-6 sorti. kindlalt ei teagi, aga saab kindlaks tehtud.

Hiidlauk Allium giganteum

Selle ma sain türi lillelaadalt eelmine kevad ja näitab mulle kolme õit sel aastal. Mulle meeldib ta kõrge kasv, ligi meeter, ja suur lilla õisik. Suurepärane vaasilill muideks.
7. juuniks on õisikuvars kasvanud minu pikkuseks juba, õisi veel avanud pole, nädalake läheb veel.

Karulauk Allium ursinum

Selle me pätsasime Kadriga Keila-joalt näitab juba oma õisi tänasest. Karulauk on muieks seesama küüslaugulõhnaline taim mida venelased turul müüvad. Närivad neid lehti siis trammis ja kõik haiseb küüslaugu järgi. Tegelt on ta kaitsealune taim. Keila- joale tasub küll vaatama minna nende õitsemise ajal, siis on metsaalune õitest valge. Justkui lumi oleks maas. Tundub et talle meeldibki selline metsakõdune kasvukoht, kus pole lauspäikest.
25. mail on lauk täisõites, väga ilus on ikka:)

Karatau lauk Allium karataviense

Selle ma ostsin Akonest sügisel, on oma suured laiad lehed välja ajanud ja keskel on õisikunupp.

Siis on veel mitu lauku mis ma sain Sulev Savisaarelt. Üldiselt on karulauk ja hiidlauk mul hommikupäikses, ülejäänud laugud kirsipuu all, natuke kuivemas mullas. 25. mail kui pilt sai tehtud, polnud õisik veel avanenud. Hiidlauk kasvatas õisikuvarre 1,5 meetri pikkuseks.

See kollane lauk pildil on Allium Moly

Haleroosa lauk on nartsissilehine ja täitsa mahedamaitseline. Tõin ta 2009 a. kevadel Türilt, praegu, st. juulis õitseb ilusti.

See hästi sinine on tellitud 2008 a. Akonest, õitseb nagu segane praegu st. juulis. Saab siis näha mis järgmine aasta näha on.

Ohhoota lauk. Ostetud Kloostrimetsa puukoolist. Tal on siuksed vähe laiemad lehed ja hästi graatiliselt kaardv õisik.

Turkmeenia lauk. Allium. pärit Sulev Savisaarelt 2009. aasta sügisel.

Aflatuuni lauk. Allium aflatuniense. pärit Sulev Savisaarelt 2009. aasta sügisel.


Jazdi lauk. Allium jesdianum. pärit Sulev Savisaarelt 2009. aasta sügisel.


Rindeline sibul. Allium x proliferum. pärit Sulev Savisaarelt 2009. aasta sügisel.


Varrekas lauk "Mount everest" . Allium. pärit Sulev Savisaarelt 2009. aasta sügisel.

esmaspäev, 19. mai 2008

Tähtputk


Tähtputk Astrantia major

Vat selle taime ma tõin omale eelmine suvi Tatratest. Kaevasin ta välja ja poputasin teda terve reisu lõpp.
Ja ta on mul alles:)
Õied peaks olema rohekas-valged.

Tatrates olid metsaalused neid täis. Panin nad ka siis hommikupäikse alasse. Tundub et neile meeldib ja sinna nad praegu ka jäävad.

Õitsema hakaks ta kuskil juuli lõpus ja lõpetab praegu oma õitsemise. Preagu on septembri algus. See suvi on olnud vihmane ja märg, ehk järgmine suvi on soojem ja ta kosub mul ka. Kui ei, pean ta kuskile valgusrikkamasse kohta tõstma:) Taime kõgus oli ubes 50 cm koos õisikuga:)

juuli 2009- astrantia neli taime on korralikult kosunud. Kasvanud suuremaks ja tundb et see veidi varjuline koht neile isegi meeldib. Praegu nad igatahes on unustanud ennast õitsema, esimene pilt ongi sel aastal tehtud:)


2010. kevad, jube palju tittesid on peenras, peaks need kuskile potti pistma.

Kukeharjad




















Kukehari Sedum

No pole paremat kiviktaimla lille kui kukehari. Kukeharju on tegelikult meeletult palju.
Hetkel on mul ainult kaks erinevat, aga kindel on see, et see number saab õigepea muutuma.
Ühte ma pean tuvastama. Aga ta on madal, pigem pinnakatja.

Kaunis kukehari Sedum spectabile Herbsfreude

Selle isendi ma sain omale naljakat moodi. Nimelt mulle hullupööraselt meeldib sügisel neid vaasis hoida. Kummaline lill, mis on üks hilisemaid õitsejaid. Ja ta on hoopis teistsugune kui teised lilled. Niisiis mul olid nad vaasis ja vaasis tulid juured alla. Panin nad oma õunapuu alla ja kevadel olidki nad mul olemas. 3 taime ja päris kobedad.

Roosakas kukehari Sedum alboroseum Mediovariegatum

Selle vahvakese ma sain Calmia lilleärist. Mõtlesin et ruumi mul on ja ei suutnud teda sinna jätta. Panin ta oma uude peenrasse kempsu kõrvale. Kui ta oma tõelist palet hakkab näitama, siis kirjutan tast lähemalt

Kullerkupud





















Harilik kullerkupp Trollius europeaus

Noh, sellest lillest teavad kõik kõike.
Mina tõin selle oma vanama heinamaalt. Just selle pärast tõin sealt et siis on tükike mu vanaema heinamaa lille minu aias.
Väike ta on, aga ta on mul olemas. Panin ta kirsipuu alla. Nurmenuku kõrvale.

Hiina kullerkupp Trollius chinensis

Selle ma ostsin eelmine aasta Calmiast. On teine kõrgem ja tumedama kollase õiega. Õiekuju on ka teine.
Tegelikult ma mõtlesin et ta sai otsa mul talvel, aga ei, hoopis kadakkaer va kavalpea peitis teda enda all.

Kasvab ta mul kirsipuu all. Ainult lõuna ajal mõni tund päikest pole. Õitses ilusti juuli aluses. Hästi intensiivne värv, peaaegu oranzikas. Kõrgus oli mbes 70-80 cm Ka sel aastal (2009) õitses rikkalikult.

Panin siia oma uute elanike pildid, üks on mini kullerkupp, kuskil 20 cm on kõrgust ja õied on ka väiksemad, teine on kreemika õiega. Kreemika õiega läks kirsipuu alla, mini kullerkupp läks kevadisse peenrasse garaazi seinaäärde. See minikullerkupp on see kevad (2010) eriti ilus.

Loitev tulnelk


Loitev tulinelk Lychnis chalcedonica

Vat see on vanaema lill. See oli igal vanaemal peenras ja igal vanaemal vaasis ka.
Oma lipupunaste õitega on ta tõeline pilgupüüdja.

Vihmaga kipub natuke lamanduma.

Kasvab nii päikses kui natuke varjus.

Kasvas sel aastal üle meetri pikaks. Lamandus vihmaga. Tahab ilmselt olla rohkem päiksekäes, kui varjus.  Pilt on tehtud 4, juulis, siis kui oli ta täisõites. Taga on näha et metsviinapuu ronib mööda seina.

Verev helmikpööris



Verev helmikpööris Heuchera sanquinea

Selle taime ma sain oma vanama aiast. Mitu aastat oli ta asumisel sõbranna juures ja nüüd kus mul on oma aed, tõin ma ta sinna.
Taime jagasin kaheks ja tundub et see talle meeldis. Mõlemad on rõõmsalt palju õienuppe välja pistnud ja paari nädala pärast on oodata ilmselt õieplahvatust kui sooja ka tuleb.

Taim kasvab nii poolvarjus kui päikese käes. Õisi saab ka vaasi pista. Pilt tehtud 15. juunil.

Murtudsüdamed



Harilik murtudsüda  Dicentra spectabilis

Türilt tädi käest ostsin reedel omale valgeõielise murtudsüdame.
Vanama juures oli roosa. Selle ma saan ka kunagi.

Panin selle uude peenrasse. Päikseline koht aga pinnas on rammus.
Mulle meeldib ta sest on suht varane õitseja ja pole mingi pisike taim.

Õevane murtudsüda Dicentra eximia

See on pisike kevadine roosaõieline taim.
Vanama juures kasvas ta hommikupäikse käes, minul samuti.
Minul ta kasvab siiski natuke niiskemas kohas.
Eelmine aasta ämma-äia suvilast tõin omale ja juba näitab mulle õisi:)

Mägijumikas


Mägijumikas  Centaurea montana

Leidsin selle nn. suureõielise rukkilille aiatagant lõkkeplatsi äärest.
Ju oli keegi ta kunagi aiast välja visanud.
Noh, nüüd on ta minu aias, õunapuu all.
Ma arvan et paarkümmend õit tuleb tal täitsa.

Tegelt saaks ta panna rohkem päikselisemasse kohta ka, aga seal nats varjulisemas tundub, et ta tunneb ennast ka hästi.

Väike viga on tal ka ikka küljes, vihmaga kipub ta lamanduma. Siiani pole muidugi sadanud ja  lill on peaaegu ära õitsenud juba. Aga uusi õienuppe ikka ka oli näha.

pühapäev, 18. mai 2008

Väike igihali


Väike igihali Vinca minor

No kes seda taime siis ei tea?
See on üks tuntumaid igihaljaid pinnakatjaid. Sellest tehakse isegi ebamuru varjulistesse kohtadesse.
Kasvab ta kiiresti ja kui teda ohjeldada, siis saab teda hoida suht kena puhmana. Õitseb rikkalikult ja suht varakult. Igihaljad tumerohelised lehed on kenad läikvad.

Kui ta niruks läheb siis tuleb ta maha lõigata ja aastapärast on ta jälle ilus taim.
Kannatab varju ja päikest, ühesõnaga multifunktsionaalne taim.

Priimulad



















Priimula Primula

Vat ei tea mina ühtegi aeda, kus poleks priimulaid. Vanaemal oli, naabrinasel oli, sõbrannade aedades oli. Nüüd on minul ka. Vana pererahvas jättis mulle varretu priimula (Primula elatior), ämma-äia aiast sain kõrvikprimula (Primula auricula) ja veel mingid kaks liiki priimulaid. Aitab keegi tuvastada?

Sel aastal oli soe talv ja enamusel õitsesid priimulad talvläbi. Minu aias hakkas tsehhi priimula õitsema ikka talve lõpus, nii nagu peab.

Tegelikult tõin ma omale lillepeenrasse ka mõned nurmenukud (Primula veris).

Priimulad on toredad, õitsevad-kasvavad pea igalpool. Kõrvikpriimula õis avanes 20. mai.

Türi lillelaadalt ostsin veel kolme sorti priimulaid 2009. aastal. 2010 ostsin tädidelt kak taime kerapriimulaid ja väga istusti juba õitsevad 30.04.2011. Loodame, et neid saab palundada ka, tunduvad sellised sümpaatsed pallikesed olema:)