pühapäev, 14. juuni 2009

Vihma kallab...


Aga mis te arvate, et ma läksin Laitse tühja käega või?
Ja muideks, ma sain need kõik maha istutatud kah, mis mul kaasas oli. Ema toodud kaks iirist, kolm päevaliiliat ja üks liilia. Calmiast ostetud maailma kõigeägedam ühekordse kreemika õiega pojeng, hallide lehtede ja punaste õitega murtudsüda, kreemkollane kullerkupp ja naistepuna.

Herned on juba tugedest kinni haaranud.

Õitsevad: mõned aediirised, pojeng, kevadfloks, laugud, seebilill, kurerehad, püreetrum kohe kohe, valge murtudsüda.

Aga tööjuures hakkab meil lõpp paistma. Hoidke pöialt, et see nii ka on. Kaldakindlustused on valmis, murud on külvatud, homme läheb istutamiseks.
Üksõhtu käisime sõitmas ja avastamas seda kanti. Altja kandis on sõnajalad 160 cm pikad, st üle minu pea. Võimas onju. Pilt ongi seal tehtud.

Kommentaare ei ole: