Lumeroos

Helleborus

Lumeroosid on mu aeda tulnud Türi tädide käest, see sama purpurse õiega ja rohekaskollase õiega. Valge õiega tõin Hollandist mõned aastad tagasi. Tundub et neile meeldib mu õunapuu all. Suvel on natsa varjuline, praegu kui puud pole veel lehes, on päikseline. Paljunevad ka rõõmsasti. Ja huvitav on see, et õied on neil peal lausa juuni kuuni. See Hollandist toodud taim õitseb tavaliselt teist korda ka detsembris. Muld on selline natuke hapupoolne mingit erilist väetist pole ma neile andnud, talveks jäävad tudule õunapuulehtede alla.

Soe ja mõnts

Nonii, aed on nüüd riisutud ja ma arvan et ma sain oma mügride plaanile jälile. Nimelt nad on kündnud sealt kõige rohkem, kus on topinamburid, selge see, et need taimed kaovad mu aiast, sest sellist kaevamist ja tunnelite süsteemi ma enam näha ei taha. Ühes kohas olid nad siukse tunneli kaevanud, nagu oleks murule Eesti kaardi joonistanud.

Naljakas lugu on see, et mõned aastad tagasi ma tõin Hollandist omale aeda koerahambad, mis kadusid ära. Siis tellisin Sulev Savisaarelt mõned ja kaotasin need ka ära ja nüüd, tere tulemast, on neid viies erinevas kohas. Tore tore:)
Iirised on ka ilusti alles, pojengide pungad ka punnitavad juba.

Käisin tiigist kastekannuga vett toomas ja seal ujusid triitonid ringi. Noh natsa uimased nad ju veel olid, aga pool tiiki oli ka veel jääs.

Külvasin natsa taimi ka, kuna ma olen laisk ettekasvataja, siis kasvatan enamuses kohe otsekülvi vajavaid taimi. Mu mobiilsesse peenrasse läksid kressid ja peiulilled.

Maal on ikka mõnus päike, mesimummud, ja kõva häälega laulvad linnud:)

Kevaaaaaaaad:)

Tore on olla, lumi on peaaegu läinud ja juba saab muru üle riisuda. Täna möllasin täiega mururehaga ja kaevasin muru seest üksikuid lumikellukesi välja ja istutasin mujale. Suvel ma enam ju ei mäleta kus nad olid ja kui peaks suureks kaevamiseks minema, siis jääksin nendest ju ilma.

Kuradi mügrid ikka, no ei tea mis nendele sisse on läinud, et nad on nüüd minu lillepeenrad avastanud. No nagu segased on uuristanud oma käike, lumekuppude juures on ikka täiega hävitanud. No mis häda neil nüüd on olnud niimoodi kaevata.

Nädalavahetusega saan vast kõik peenrad üle käidud ja murud riisutud. Sügiel ajutiselt maasse kaevatud taimed on ka ilusti talvitunud ja need saavad ka siis on uude koju. Roomaval sõstral on juba ligi 1 cm pikkused pontsakad pungad. Deutsia on ka elus, loodetavasti budleiad ka.

Aias on valge ja roosa sinilill ka õitsemas, ja soldanell on ka elus ilusti. Vaffa:)

Mummud juba mummutavad

Suvilas on õues siuke mõnus sumin, krookuste juures käib hull möll. Ühele õiele pretendeerib vähemalt 5-6 mummu.
Mõnus....

Noh ja mu mitu aastat tagasi Sulev Savisaarelt tellitud võrkiirised hakkasid ka ennast näitama, ma mõtlesin et olin nad ära kaotanud. Nüüd siis leidsin õitsemast ja ma arvan et see rõõmustas mind topelt. Lisaks on lumi ära sulanud lumekuppudelt, kes võivad nüüd täie rahuga õitseda. Järgmine nv kavatsen muru ära riisuda ja siis on aed nagu uus.

Metskitsed on ikka viisakad kostiliseda aiamaal olnud, närisid küll asju aga asemele jätsid hulga pabulaid, nagu tänutäheks söögi eest:)

Aia taga õitsevad juba esimesed sinililled, kevad on ikka täies hoos.

Kasvuhoones on juba redis külvatud ja till.

Kurat ja mügrid on leidnud minu juurde tee. Vastikud elajad on mu valgekirjulehise sireli täitsa üles tõstnud, sellega seoses mitu oksa ära lõhkunud. Ei teagi kas peaksin sireli teise kohta tõstma. Ja kas on mõtet neid oksi maha torgata, nagu paljundamise eesmärgil, või siis mitte....?

Tore, et on kevad:)

Tere kevad!

Tere kevad, ma juba nii kaua ootasin sind, ja lõpuks sa tulidki.
Tulid lumikellukeste ja lumeroosidega, mis juba õitsevad. Tagavaraks jätsid krookused, märtsikellukesed ja võrkiirised.
Kahjuks lumekupud on suure hange all, muidu ma oleks sind nende eest ka kiitnud:)

Noniih, nüüd on kasvuhoones muld läbi kaevatud, väetist lisatud, lund loopisin ka uksevahelt sisse, et sulades, maapinda niisutaks.

No ja kuidas siis muidu- redis ja till sai kasvuhoonesse külvatud:)
Nädalake veel ja siis saab muru juba ära riisutud.

Aitäh kevad, et sa ikka tulid:)

Talverõõmud

Pole siia nii ammu kirjutanud, aga aega pole ka olnud. Üritan ennast nüüd jälle parandada, eriti, kui hinge on kevadeigatsus pugenud.
Talv on vaikne, lund on palju, polegi oma valdustele ligi saanud. Üks kord, veel 2010 aasta sees, pääsesin lund lükkama kasvuhoone katuselt ja edasi on ligipääs olnud võimatu.

Kadri on juba mitu kevadet mind kostitanud oma idandatud idanditega, aga nüüd ma tegin väljamineku ning ostsin omale ka selle idandamise kasvuhoone ära. Terve nädal olen juba saanud saaki ja päris hea on olnud.

Lund on metsikult palju ja loodetavasti tänu sellele ükski külaõrn taim ära ei sure. Mure on küll natuke selle lume koguse suhtes, et äkki läheb hallitama mu taimevarandus, aga noh mis teha siis.

Kevadel plaanin see aasta oma aiamaad suurendada. Tahaks ikka korraliku aiamaa rajada.

Lisan siis väiksed pildid ka sellest idandamisest.

Päike käib juba kõrgemalt ja soojendab juba päris hästi, kevadeigatsus aina süveneb.

Sügis hiilib ligi

vaikselt. Osad õunad on juba valmis, kasvuhoonest saab juba saaki tükk aega.
Esimese aasta kohta oli päris eduaks see kasvatamine.
Suvi läks kiiresti, maru palav oli, lilled õitsesid nii kiiresti ära, et ei jõudnud silmagi pilgutada. Praegu veel viimased floksid ja päevaliiliad õitsevad, punane siilikübar ka. Öökülma pole vist veel olnud, kukeharjade õied pole lahti läinud veel.

Meil võeti mets maha aia taga, elame nüüd seal nagu põllupeal. Kui hästi läheb siis jägmine aasta saab aia juba 1000 ruutu suuremaks teha. Aga ma siis istutan seal, nagu segane. Saan oma aiamaad suurendada kohe korralikult ja üldse saan natsa muudmoodi asju hakata sättima.

Kiviktaimla mis ma tegin, seal on taimed ka ilusti kosunud. Loodetavasti juba järgmisel suvel saan asja ilusaks, nii et rohima ka ei pea enam.

Panen siia mõne pildi oma kasvuhoonesaagist.

Minge metsa seenele:)