2007. aasta minu aias

Ootasin kevadet kannatamatult, et lõpuks saada teada, mis mul seal kasvab ja mis mitte.
Kui see kevad lõpuks saabus, olid esimesed õitsejad loomulikult lumikellukesed (Galanthus) ja mõned krookused (Crokus). Neile tulid järele kohe mõned harilikud siniliiliad (Scilla sibirica) rahvakeeli tsillad, tulbid (Tulipa) ja nartissid (Narcissus).
Tulbid on kõrgemad, erineva värviga, sorte ei tea. Nartsissid on kollased, trompet. Aias kasvavad ka harilikud sinililled (Hepatica nobilis).
Noh ja siis kui soojemaks juba läks, siis tulid riburadapidi: Idamagun (Papaver orientale), kannike, varretu priimula (Primula acaulis), aed-iirised (Iris Germanica), karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum), pojengid (Paeonia), aed-kukekannused (Delphinium Cultorum) ja loomulikult väike igihali (Vinca minor). Värava kõrvalt vaheldumisi kibuvitsa ja lõhnava kuslapuuga kasvab Laialehine seahernes (Lathyrus latifolius), rahvakeeli püsik-lillhernes.
Kasvuhoone nurgas laiutab villane nõianõges (Stachys byzantina), põhjapoolse majaääres on sõnajalad, tanguutia elulõng ja Südajaslehine bergeenia (Bergenia cordifolia), pärast leidsin kahte värvi püreetrumi (Pyrethrum roseum) umbrohuvahelt.Kui õitsema hakkas tokkroos (Alcea rosea), tuli välja et ta on musta värvi. Tõeline kaunitar, ja eriti lahe on et ta õitses valge aedfloksi (Phlox paniculata) kõrval. Tumelilla floks kasvas natuke eemal.
Kollase rõõmsa värviga rõõmustas mind kaukaasia kitsekakar (Doronicum caucasicum). Kesksuvel loitev tulinelk (Lychnis chalcedonica).
Igalpool aiaääriveerimööda kasvavad topinamburid ehk maapirnid. On kellelgi soovi?

Niih, kui enamvähem olukord selge, tuli hakata neid tõstma ühest kohast teise. Mõne peenra likvideerisin, mõne tegin laiemaks, mõne tegin juurde.

Tegelikult oli esimene töö seal aias puidust kastide lõhkumine, mis pidid olema aiamaa...
Mulla ajasin laiali ja külvasin muruseemne. Nädalaga juba õrnalt rohetas ja tegelt suve lõpuks oli täiesti korralik muru. Tegelikult jäid järele kaks kasti, ühes maasikad, teisest sai minu kapsamaa;)

Niih, nüüd ma kirjutan siia hästi kokkuvõtvalt kuskohast ma omale taimi aeda juurde hankisin.

Jumindalt tõin omale hariliku kullerkupu (Trollius europeaus), hariliku nurmenuku (Primula veris), hariliku kassikäpa (Antennaria dioica), teeäärest leitud valgeõielise hariliku sinilille (Hepatica nobilis) ja hariliku metspipra (Asarum europeaum).

Ämma-äia aiast tõin sügisheleeniumi (Helenium autumnale), kõrvikpriimula (Primula auricula), kõrge priimula (Primula elatior), kirju püvilille (Fritillaria meleagris) rahvakeeli malelille, roomava akakapsa (Ajuga reptans), suureõielise härjasilma (Leucanthemum maximum), kevad-nabaseemniku (Omphaloides verna), maikellukese (Convallaria majalis).

Türi lillelaadalt tädide käest tõin kermesmarja (Phytolacca americana), mitu erinevat aed-iirist (Iris Germanica), hostasid (Hosta), purpurpunase lumeroosi (Helleborus atropurpureus), poeedi nartsissid (Narcissus poeticus), hiidlaugu (Allium gigantemum), helmikpöörise (Heuchera).

Tuttavate aiast rändsid minu aeda edasi elama: erinevad pojengid, aed-iirised, siberi iiris (Iris sibirica), iiris, päevakübar (Rudbeckia), kauni kukeharja (Sedum spectabile).

Ungari reisult tõin ma loomulikult kaasa asju, mida ma ei tunne veel, Tatratest kaevasin valgeõielise astrantia (Astrantia major).

Calmia istikuärist ostsin jumalatelille (Dodecatheon media), kurereha (Geranium) Ballerina, südajalehise epimeediumi (Epimedium cordifolia), Hiina kullerkupu (Trollius chinensis), mertensia (Mertensia  sp.)

Akonest ostsin aed-iiriseid (Iris germanica), päevaliilaid (Hemerocallis),  sügisel hulgaliselt krookusi, tulpe, nartsisse, võrkiiriseid (Iris reticulata), lumekuppe (Eranthis hyemalis).

Sulev Savisaare käest tellisin laukusid, pojengi.

Tuttava aias olid mul hoiul mitu aastat juba mõned päevaliiliad, virgiinia tradeskantsia (Tradescantia virginiana), elupuud. Need kõik tulid ka minu aeda sealt.

Põhiliselt istutasin ma nad kõik sinna kus ruumi oli, sest tegelikult enne kui pole selge mis ma nende õunapuudega teen, ma ei saa rajada enam ühtegi lillepeenart.
Selge on see, et kõiki õunapuid ma ei säilita ja need jubedada marjapõõsad peavad kaduma.

Sügisepoole ma kaevasingi tagumise aia äärest kõik need põõsad välja ja meie suurepärase kempsu kõrvale ma rajasingi ühe uue lillepeenra.
Sinna peenrasse leidsid mõned taimed omale uue kodu. Ka hulgaliselt sibulilli hakkab seal elama, kuna enamuse aja me seal aiasosas olemegi. Ja kempsu minna ning sealt tulla on ju ka siis ilus:)

Väga vahva, nüüd said teised aiaelanikud omale ruumi juurde ja need isendid said omale juba päriskodu kätte.

Kõik selle kraami mis ma koju tassisin ja mida ma ümber istutasin, kõik läksid kasvama ja me saame väga hästi läbi.

Tegelikult külvasin ma maha 18 sorti seemneid, põhiliselt olid aegunud seemned, aga kõik õnnestusid ja kui hästi läheb on see aasta mitu uut asja juures.

Tegelikult oli jube vahva see, et need krookused, mis ma kindluse mõttes maha panin sügisel, olid tõelised kaunitarid. Nende pilt on mul ka siin blogi päises.


Tasapisi ma püüan siin nüüd parandada kirjavead, täiendada nimesid ja lisada juurde sordinimed neile, mille sordid olen tuvastanud.

Probleem on selles veel, et mul pole siin jutumärke, nii et sordinimed lähevad niisama siia kirja.

Homme lähen vaatan oma aias kuidas mu taimed seal paksu lumevaibaall elavad...